Kui alustasin, siis kirjutasin rohkem endale. Nüüd aga teadvustan, et blogi loetakse ja püüan teha nii, et ka lugejal tekiks oma arvamus, kas ta tahab jutuksolevat linateost vaadata või mitte. Mõtlen, kellele võiks soovitada ja püüan samas ka oma muljeid võimalikult arusaadavalt sõnastada. Tean, et pikk tee on veel selle suunas minna, ent võrreldes kümne kuu taguse ajaga on postitused läinud kindlasti selguse ja informatiivsuse suunas. Veel üks eesmärkidest on lugeja (ja siinkirjutaja) säästmine mõttetust infomassiivist. Ei pea vajalikuks spetsiaalselt tabelivormis üles loetleda režissööri, näitlejaid, operaatorit, stsenaristi jm huvitavat, mida saab imdb.com'ist, mille link on alati postituse pealkirjaks, või siis põhjalikumalt vikipeediast ja mujalt. Nojah, teisalt muidugi poleks paha, kui need ka mainitud oleks, aga ausalt öeldes ma lihtsalt ei viitsi raamatupidaja tööd teha. Vajadusel saan alati tekstis m
Tulevikus võiks rohkem vaevaainida. Ka väldin sünopsiste kopeerimist, kuigi üsna tihti kirjeldan tegevustikku. näha terviklikkusega. Žanr, sõnum ja stilistika võiksid olla need vardad, mis aitavad mustrit teistele huvilistele ette kududa.
Püüan ka väljenduda napisõnaliselt, sest omast kogemusest jällegi tean, et ei viitsi teiste puhul pikka jura lugeda. Kaob kannatus, kui mõni jahvatab pikalt ebaolulisest või siis olulisest, aga liiga paljude sõnadega. Lugeja pole loll, ta saab ka ilma illustreerimata aru, mis öelda tahetakse. Peaasi, et oleks, mida öelda.
Lõpetuseks on mul hea meel "Liikuva pildi" tähtpäeva üle ning asun usinalt järgmise 100 poole teele. Tänan lugemast, kommenteerimast ja ära märkimast (ajakiri Digi ning mõned kaasblogijad).
2 kommentaari:
500 täis saad, siis võid hakata uuesti uhkusega marssali tiitlit kandma
Õnnitlused jah.
Mul 500 täis :)
Postita kommentaar