21 Grams (2003)

Kas üldse on paremat filmi võimalik teha? Esimesed muljed on kiitvad. Liigutav tragöödia inimestest, kellelt on võetud midagi, mis võtab neilt võimaluse täisväärtuslikule elule. Tänu heale komponeeringule ja loo rääkimisviisile näeme, kuidas erinevad lood on seotud. Lood, sündmused, keskkonnad ja nende taga alati inimene, kes on samamoodi loodusjõudude meelevallas nagu sipelgadki. Terve evolutsiooni käigus pole suudetud turva- ja terviseriske kaotada. Juhus jääb.

-----------------------------------------------------------------------
Lõpus öeldakse välja pealkirja ja kogu teema sisu. 21 grammi, mille inimene kaotab suremise hetkel. Mis see on? Sellega film tegelebki. Hea stsenaristi tunnuseks peetakse teema otsese väljaütlemise vältimist. Ometi öeldakse siin välja justkui kogu mõte. Samas on see kaev siiski põhjatu ja sõnastamatu, mis minu arvates ei lase ka linateosel kuristikku vajuda, vaid jääda märgiks, mis viitab, et allpool on veel nii mõndagi, millest inimene siiani ei tea.
Kuigi tegu on ülimalt filosoofilise ekraaniteosega, on fookuses alati konkreetne isik kindla hädaga, millele ta vastu üritab seista. Väga hea tunnetuse ja meeleoluga lugu, mis esitab küsimuse: kui palju jääb meist üle, kui sureme? Mis on elu hind?

Funny Games (2007)

Põhimõtteliselt jälgib publik kahte lugu. Traditsioonilist perelugu, kes sõidab suvekoju puhkama ning kahe psühhopaadi seiklusi majast majja ning halastamatut veretööd. Perekond käitub nii nagu vaataja seda ootab ehk siis täpselt nagu ootuspärases perefilmis. Kaks valgesse riietunud hullumeelset noormeest koputavad nende uksele ja hakkavad tegutsema nii perekonna kui ka vaataja ootustele vastupidiselt korraldades palju jama, tappes ükshaaval pereliikmed - ema, isa, lapse.
Tegu on karmi ja mõtlemapaneva ekraaniteosega, mille järel tuled saalist välja kergendustundega. Rahu voolab soontesse tagasi, sest takseerid rõõmuga, et tänavatel on olukord endiselt rahulik. Natuke külm, kuskil undab autosigna, ent ometi on need nii väiksed probleemid, et pole mõtet märkidagi. Ei tahaks olla Anni, George ega väikse Georgie nahas. Tahan olla mina ise, oma pisikeste murede ja rahuliku eluga, milles tuleb ette takistusi, aga siiski on kõik siiani hästi lõppenud. Ja kuni mu teele ei satu paistetanud silmadega Paul ja Peter, siis võib see nii ka edaspidi jääda.