Ah sa raisk! Hirmuäratav sitt. Mõned iseloomustavad sõnad? Õudne, dramaatiline, valus nii silmale kui ka südamele. Hingevalu. Ehmatus. Poole peal, ei, isegi varem oleks tahtnud läptopi kaane kinni lükata. Mul hakkas pea valutama nimetatud linateose vaatamise ajal. Niivõrd ebameeldivalt õõvastav. Kui ma süžeed kirjeldaksin, siis ei ütleks see midagi "The Mist'i" kohta, sest sarnaseid filme on tehtud küll ja küll. Täielik Ameerika. Udu on lihtsalt hästi õnnestunud ja pingeline. Parim omasugustest. Väikest linna metsade vahel laastab torm, misjärel kõik katub uduga. Edasist näeb filmis. Peale tüüpilise ameerika filmi õuduse on siin ka psühholoogilist traati mööda käimist. Jälgitakse kaubanduskeskusesse kinni jäänud sootsiumi suhteid ajas. Päris kummastav, kuidas usk võib nagu alkoholgi mõjuda küll motiveerivalt, aga ainult teatud piirini.
Vaatasin siiski lõpuni ja olen tegijatele tänulik vägeva elamuse eest. Film, peale mida tõmbad ruloo üles ja oled tänulik rahuliku elukeskkonna eest. Mõistad, et su mured on tühised ja lähed mõnuga nõusid pesema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar