Kuvatud on postitused sildiga Jim Jarmusch. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Jim Jarmusch. Kuva kõik postitused

Down by Law (1986)


Režissöör/autor: Jim Jarmusch.
Osades: Tom Waits, John Lurie, Roberto Benigni jt.

Jarmusch'i filmid on alati pakkunud väärt elamuse. Neid tasub vaadata ja mida rohkem vaatad, seda rohkem hakkad neid armastama. Mõne autori film võib meeldida, aga teised tema teosed millegi pärast huvi ei ärata. Jarmuschi filme tahaks näha aga veel ja veel.
"Down by Law's" on näidatud kolme meest ja nende toimetulemist eluga, mis ei ole kaugeltki roosiline. Rakused enesega trotsivad igal sammul, paremaks saab vaid räige enesepiitsutamisega ja selleks on vaja ränka tahet, mis aga kipub puuduma.
Ühte kongi satuvad erinevaid teid pidi kolm meest. Prostituutidega kaupleja Jack, kes meelitatakse lõksu. Allakäigutrepil lootuse kaotanud DJ Zack, kellele pakutud töö-ots osutub kriminaalseks ning itaallane Roberto, kes tapab kogemata teda rünnanud mehe. Morn vangis passimine asendub peagi põgenemisega nelja tuule poole. Kuidas nad hakkama saavad ja mis juhtuma hakkab, seda näeb filmist.

Stranger Than Paradise (1984)


Vaatasin filmi päeval, ruloode tagant piilus sisse kaunis kevad- päev. Must- valge linateos mõjus alates esimes- test kaadritest rõhuvalt oma sünguses. Selles filmis puuduvad naeratused pea täielikult, puudub üldse palju inimlikku, puhtinimlik mõnu elust on justkui välja lõigatud. Mõnu, mida kogeb suitsetaja, kui peale head praadi istub päikselisel terrassil ning süütab sigareti. Võtab esimesed magusad mahvid ja vestleb meeldiva inimesega. "Stranger Than Paradise's" taotluslikult seda kõike pole.
Üksteist ei mõisteta, koosviibimine tekitab meelehärmi, mõttekaaslust ei leita, kuid ei otsitagi. Lihtsalt nii sitt on olla kõigil, aga teistmoodi nagu ka ei oska. Eelkõige ollakse agressiivselt meelestatud. Valmis ründama, tigetsema. Lausa füüsiliselt häirib negativism ja inetus, mis isegi puhtvisuaalilt läbi kumab. Inimesed on üksteisele nii võõrad ja elu ütlemata igav.
Jõudsin mõttele, et umbes nii võib maailm paista depressiivikutele. Või siis, kui pole 60 tundi maganud ja peas lõhuvad pohmellivasarad. Isegi head asjad jõuavad pärale valusatena.
Siiski otsivad enesekesksed peategelased võimalusi elu huvitavamaks muuta.
Film on hästi komponeeritud ja eriti tugev on lõpp. Vaata, siis saad teada.