Kuvatud on postitused sildiga tüdrukud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tüdrukud. Kuva kõik postitused

Mina olin siin (2008)

Vist esimene Eesti film, mille puhul ei oska millegi üle viriseda. Eks ta jookseb puhtalt mööda žanri liini, aga siiski.
Kõik algab stsenaariumist. Tekst on hea, elulähedane, õiges võtmes.
Näitlejad mängivad hästi. Õiged tüübid õigetes rollides.
Operaatoritöö on mõnusalt realistlik nagu lugu nõuab.
Režissöör samuti valdab teemat ja andis kindlasti tugeva panuse ekraaniteose veenvamaks muutmisel.
Ning lõpetuseks montaaž, mida polnud märgata ehk siis oli hästi teostatud.

Persepolis (2007)


Vabadusel on alati hind. Mõnikord on valikud nii rasked, et ei taha midagi, aga alati ON valik. Ja elu läheb edasi vaatamata valu suurusele. See suurepärane film on kinokunsti uus tase. Filmid lähevad järjest elulähedasemaks ja realistlikumaks. Muinasjutt ja dokumentalistika on Persepolises tihedalt seotud.
Lugu Iraani tüdrukust, kes üritab leida rahu vastuolulises maailmas ja leppida inimmõistusele vastuvõetamatu minevikuga. Raskevõitu film, mis ei jäta külmaks vist kedagi. Ajaliselt sõdade läheduses elanud inimestel on, mida öelda.

Fast Times at Ridgemont High (1982)


"Fast Times at Ridgemont High" on '80-te variant "Juno'st". Esimene on ehk kergeltvõetavam, aga see võib tuleneda veerandsaja pikkusest ajanihkest. Selle aja tõsised probleemid võivad meile tunduda distantsilt humoristlikud seigad.
Kuigi koolifilm on kergeltvõetav ei tähenda see nõrka taset. Vastupidi, filmis on leidlike detaile ja suurepäraseid näitlejatöid, režisööri huvitavad nägemused haaravad kaasa. Kõik on justkui olemas, aga puudub sõnum, mida filmiga tahetakse öelda. On loodud maailm noorte inimestega, kes lõpetavad keskkooli ja käivad kohtamas, ent vajaka jääb autorisuhtest kogu asjasse. Ta jälgib sõbralikult ja jäädvustab, mis on, nagu öeldud, köitev, kuid ei anna hinnangut. Muidugi võib see olla taotluslik ja ei tee filmi halvemaks. Seda enam, et ma päris täpselt ei saagi aru, mis sealt puudu on. Pole midagi kritiseerida. Linateos täitis õhtu eesmärgi. Eks ta ongi mõeldud hoo pealt võetavana nagu hamburger ja sellisena hea.
Muide, režissöör Amy Heckerling on lavastanud ka ühe seeria "The Office't".
Ahjaa, ja naispeategelane Stacy (Jennifer Jason Leigh) on kohutavalt armas.