High Fidelity (2000)

Rob Gordon (John Cusack) on oma eluga toppama jäänud mees, kes ei võta ette midagi, mida ei saa katkestada. Aluseks olnud Nick Hornby romaani lõpus tõdeb Rob isegi, et kui ta midagi kahetseb, siis seda, et lasi ennast nii palju mõjutada ilmast ja muust tühjast-tähjast. Tähtis on teada enda prioriteete. Mis tuleb esimesena ja mis on teisejärguline, muidu võib elada valesti. Vähemalt hiljem tundub nii. Jälgides, kuidas Rob oskab teha keeruliseks asjad (peamiselt suhted), mis peaks olema lihtsad, meenub vanameister Woody Allen oma neuroosidega, milles vaataja ennast ära tunneb. 

Südamlik komöödia plaadipoes töötavast kolmest eriilmelisest tüübist, kes kõik armastavad muusikat, ent ometi ei kavatse vaiksesse provintsiärisse settima jääda. Tegu on meelelahutusliku ja lõbusa linateosega, kus kõigil kolmel lõpuks hästi ka läheb. Rob suudab eluga edasi minna peale seda, kui ta armastatu Laura (Iben Hjejle) organiseerib talle peol plaatide mängimise, ka nende tüliderohke suhe saab uut särtsu. Ekstravertne Barry (Jack Black) teostab ennast bändisolistina ja leiab väärtused, mis teda ennast kõnetavad. Kolmas, tagasihoidlik ja kinnine Dick (Todd Louiso) leiab elu armastuse, mis toob ta ellu hädavajalikku värskust ja vaheldust.   

Hea ja lihtne lugu muusikast ja elu edetabelitest.

21 Grams (2003)

Kas üldse on paremat filmi võimalik teha? Esimesed muljed on kiitvad. Liigutav tragöödia inimestest, kellelt on võetud midagi, mis võtab neilt võimaluse täisväärtuslikule elule. Tänu heale komponeeringule ja loo rääkimisviisile näeme, kuidas erinevad lood on seotud. Lood, sündmused, keskkonnad ja nende taga alati inimene, kes on samamoodi loodusjõudude meelevallas nagu sipelgadki. Terve evolutsiooni käigus pole suudetud turva- ja terviseriske kaotada. Juhus jääb.

-----------------------------------------------------------------------
Lõpus öeldakse välja pealkirja ja kogu teema sisu. 21 grammi, mille inimene kaotab suremise hetkel. Mis see on? Sellega film tegelebki. Hea stsenaristi tunnuseks peetakse teema otsese väljaütlemise vältimist. Ometi öeldakse siin välja justkui kogu mõte. Samas on see kaev siiski põhjatu ja sõnastamatu, mis minu arvates ei lase ka linateosel kuristikku vajuda, vaid jääda märgiks, mis viitab, et allpool on veel nii mõndagi, millest inimene siiani ei tea.
Kuigi tegu on ülimalt filosoofilise ekraaniteosega, on fookuses alati konkreetne isik kindla hädaga, millele ta vastu üritab seista. Väga hea tunnetuse ja meeleoluga lugu, mis esitab küsimuse: kui palju jääb meist üle, kui sureme? Mis on elu hind?

Malèna (2000)

Ajalooline armastus- draama poisist, kes armub linnakese imetlus- väärseimasse naisterahvasse. Ta näeb naise elu väga lähedalt. Majas on väike salapiilukas, kus poiss öösiti piidlemas käib. Ta uurib välja kaunitari elu pisidetailidki, et olla talle vaid lähemal, ent juttu julgeb ta teha alles lõpukaadris, aidates Malena'l mahakukkunud apelsine korvi tagasi korjata. Ja seegi jutt jääb vaid siiraks, kuid omakasupüüdmatuks "õnn kaasa" soovimiseks.
Noormees nimega Renato teeb kõik, et valusates elulainetes loksuvat Malena't kaitsta kepihimuliste meeste eest. Seejuures avastab ta endas avanevat seksuaalset külge. Maitsekas, stiilne, põnev ja mitmekülgne lugu noore poisi tunnetest täiskasvanud naise vastu, kusjuures naine ei tea poisi tunnetest hessugi. Parim, mida omasugustest näinud olen.

Arizona Dream (1993)

Film tekitas veidi hirmu. Sealne maailm oli kuidagi üksildane. Kas julgesin endale tunnistada, et ka päris elus on nii? Tekkis paralleele David Lynch'i loominguga.
Johnny Depp on super näitleja. Ma ei tea, kuidas Emir Kusturica mõtleb, leiutab ja loob, aga ta võib oma teoste üle uhkust tunda. Linateos on ühtne, usutav ja paeluv. Nii hea film, et ma ei oska rohkem midagi öelda.
Aitäh, sain hea elamuse.

Ask the Dust (2006)

Sellise filmi tahaks kunagi ise teha. Juba esimesest kaadrist väljenduv muinasjutu ja reaalsuse harmooniline kooskõla viib 1930ndate Los Angeles'se, kus võib kõike juhtuda.
Noor alustav kirjanik Arturo Bandini, kes on täis lootust kirjutada parim romaan. Haige naaber, kes käib raha laenamas. Ettekandja Camilla Mehhikost, kellele vaadatakse viltu, kuid kes tahab saada endale ja oma tulevastele lastele võimalust elada täisväärtuslikult.
Ei oskagi rohkem midagi öelda, mis ma ikka kiidan. Õppida on linateosest palju. Hea, et jälgin juba valgusrežiid, kaameratööd ja tegelasi, kes kõik midagi tahavad ja kuidas režissöör näitab, millised nad on.

Eternal Sunshine of the Spotless Mind (2004)

Näitlejad saavad tunda vaid head meelt mängimise üle nii hästi tunnetatud filmis. Ilma liialdamata - "Eternal Sunshine of the Spotless Mind" on parimaid filme, mida olen näinud. Nähtu liigutas hinge ja süda. Kui ise ei armasta ega õrnade tunnetega kokku ei puutu, siis see masinavärk võib rooste minna.
Michel Gondry linateos äratab üles selle, mis inimesest teeb ilusa. Peale filmi on ühtpidi valus, teisest küljest jälle on sisemus saanud turgutava sutsaka edasi tegutsemiseks ja armastamiseks.
Head filmid tuletavad meelde väärtusi, mida me kanname südames, kuid tihti unustame, käitudes iseendale risti vastu.

Persepolis (2007)

Vabadusel on alati hind. Mõnikord on valikud nii rasked, et ei taha midagi, aga alati ON valik. Ja elu läheb edasi vaatamata valu suurusele. See suurepärane film on kinokunsti uus tase. Filmid lähevad järjest elulähedasemaks ja realistlikumaks. Muinasjutt ja dokumentalistika on Persepolises tihedalt seotud.
Lugu Iraani tüdrukust, kes üritab leida rahu vastuolulises maailmas ja leppida inimmõistusele vastuvõetamatu minevikuga. Raskevõitu film, mis ei jäta külmaks vist kedagi. Ajaliselt sõdade läheduses elanud inimestel on, mida öelda.

Paris, je t'aime (2006)

22 režissööri. 26 autorit. 79 näitlejat. 18 autorit on teinud igaüks oma variandi armastuse saabumisest inimellu. Tegevuspaigaks Pariis. Need on kokku komponeerinud Emmanuel Benbihy.
Idee on kirja pannud Tristan Carne.
Peale filmi ja ka vaatamise ajal oli millele mõelda. Mõtlen, et peaks uuesti üle vaatama. Iga lugu köitis oma veidi erineval moel.